Warhammer ja muu

Eelmise reede veetsin ma vaadates, kuidas kümme meest Warhammerit mängivad. Kolme mehe nimi oli Paul ja kolme nimi oli Jeremy. Jeremy number üks nägi välja täpselt nagu noor Clint Eastwood ja Paul number üks võttis endale õilsa ülesande tekitada minus huvi Warhammeri vastu, söötes mulle erinevate armeede koodekseid ette, kuni mulle üks - WH: The Empire - lõpuks silma jäi. Sest neil on suksud. Ja muud loomad.

 

(pildi allikas: battlegroundhobbies.blogspot.com)

Mu huvi ilmselt piirduks erinevate mudelite kogumise ja värvimisega ja mängimiseni ma ikkagi ei jõuaks, aga üldiselt selline tugev DIY aspekt kogu asja juures mulle väga meeldib ja kas või mängulaudadele ehitatud maastike mõned elemendid olid minu meelest täiesti geniaalsed.

 
See suitsupahvak üleval, mida õhkulastud tankidele asetada, oli Paul number ühe tehtud. Traadist ja vatist ja spreivärvist. Selle sees oli väike vilkuv lambike ja see nägi vägagi tõeline välja, kui mõõtkava välja arvata. :3

Muidu mängib Blaze mänge või värvib oma mänguasju Warhammeri mudeleid, mina õpin jaapani keelt või me mõlemad loeme või vaatame telekat. Kui mul õppides igav hakkab, sodin ma vahelduseks ettejuhtuvatele pindadele.

 


Mehehehee.

Igasuguseid vaateid

Igal pool on siin suured puud ja metsajupid, kõik on ilus ja avar ja roheline. Majad ja aiad on korras ja kenad. Mina keksin ringi ja küsin muudkui: "Mis puu see on?", "Aga mis põõsas see on?", aga Blaze ei tea mitte ühtegi.

 

 

Mingid künkad on igal pool. :3 Vahel on need künkad lumised ja vahel udused ja siis on nad eriti ilusad.

Roheline (st siin valge) valgusfoorituli jalakäijatele süttib umbes kaheks sekundiks. Niipea, kui ma olen sõiduteele astunud, hakkab vilkuma punane tuli ja siis vilgub terve selle aja, kui ma teed ületan, mis on minu jaoks tohutult ärritav ja ebaloogiline. Aga see-eest ükskord ristmikku ületades lendas parv metshanesid paari meetri kõrguselt üle mu pea. Nagu päris!

Starbucks, mille wifi pärast me paar korda nädalas siin käime:

Ja nende imelised koogipallidpulgaotsas ehk cake pops:

Täna saime me ühe tasuta, sest kokk tegi ühe kogemata natuke katki. Glasuuri sees oli mõra.

Üks minu lemmikpilte lähedalasuvast pargist:

Ja kohalikud šokeeritud nägudega pistikud:

D:

Üheks päevaks tuli käputäis lund ka maha:

Toredat uut aastat!

Jõulukaunistused

Ma arvan, et üks ameerikalikumaid nähtusi siin on majade uputamine fantastiliselt koledatesse jõulukaunistustesse. Samuti on see üks toredamaid asju, mida ma iialgi näinud olen. Iga kolmanda maja katuseservas on vilkuvad värvilised tulukesed, hoovis hiiglaslikud valgustatud plastmassjõuluvanad ja -lumememmed (mõned neist liigutavad), teed on ääristatud suurte valgustatud kommikepikestega. Mõni jublakas mängib mõnes hoovis õhtu otsa vaikselt pinisevat jõulumuusikat. Ja see kõik on nii kakofooniline ja absurdne, et see on lihtsalt ülitore. Selles mõttes on see üsna tänuväärne komme, et lund siin (Victorias) eriti ei saja ja tänavalampe on umbes üks iga viiesaja meetri järel - kui sedagi -, nii et siin on talveõhtuti ikka väga pime, mõne naabri vilkuvad värvilised kaunistused valgustavad aga koduteed päris kenasti ja aitavad pimedas orienteeruda.

Pühade puhul tegin teile ümbruskonna majadest väga halva kvaliteediga pilte.

Mõned (tagasihoidlikud) kaunistused on tõeliselt armsad ka:

 
 
Suurem osa mitte nii väga:

Järgmise maja ees oli (lisaks draakonile) tuletõrjeauto, millega Jõuluvana käis sireenide huilates annetusi (ma oletan, et mänguasju ja toitu jms) korjamas. Natuke hirmus oli.

Jätsin kõige toredamad majad viimasteks. Ilusaid pühi!