100. sisutühi postitus

M-sensei on armas. Ma olen seda korduvalt öelnud ja ütlen edaspidi ka. Eelmisel reedel aevastas üks neiu meil tunnis sellise... eeerrriiilise plartsatusega. Kõik itsitasid natuke ja jäid siis vait. Peale M-sensei, kes ei suutnud enam naermist lõpetada ja kihistas pool tundi. <3

N-sensei on ka armas. Täna oli ta sellepärast armas, et ta meile jälle ülielavalt midagi demonstreeris (ülihea meetod muideks, jääb meelde küll). Nimelt seda, miks ei saa "shitsurei shimasu" (meie mõistes antud juhul "Vabandage.") öelda ENNE kuskile tähtsasse ruumi sisenemist. (Eestlane on ruumi sisenenud siis, kui uks on enda järel kinni löödud. Jaapanlane on ruumi sisenenud siis, kui pea ukse vahelt sees on.) N-sensei läks klassist välja, pani ilusasti ukse kinni... ja siis hüppas ja vehkis kätega klassiruumi klaasseina taga, millest ainult umbes ülemine viiendik läbi paistab. Ta oli "Shitsurei shimasu!" ka öelnud, aga nähtavasti on meil koolis väga head helikindlad uksed. <3

Eelmisel neljapäeval käisime Mirjuga filmiõhtul. TASUTA SUSHI! Okei, film oli ka päris hea ja üldse tore oli, aga... TASUTA SUSHI!

Aga täna oli Universum jälle natuke rohkem tasakaalus. Hi-mi-tsu. ("Saladus.")
.