Laupäeval käisime meie jaapani keele õppijaist ja Y-sensei'st koosneva väikese kambaga istumas, veinitamas ja end üsna segi naermas. Ma olen nüüd jälle kõigisse nii armunud.
Me rääkisime eesti kummitustest ja jaapani yuurei'dest. Eesti kummitused on kuidagi väga tavainimese moodi... Jalutavad/hõljuvad niisama ringi ja näevad igasugused välja. Yuurei peidab oma nägu tavaliselt pikkade mustade juuste taga (Jaapani õudukad, anyone?) ja hoiab oma käsi krõnksus lõua all. Ja siis ajas Y-sensei oma pikad mustad juuksed näo ette ja tõstis käed lõua alla. See oli tõenäoliselt kõige armsam ja kõige hirmsam asi, mida ma iial näinud olen.
Ja kuigi me kipume arvama, et veidraim toit, mida välismaalane Eestis proovida saab, on sült või verivorst või kama, siis ühe jaapanlase jaoks on see hoopis riisisalat. ^.^
Tegelikult me pidime täna jälle välja minema, aga...
.
Me rääkisime eesti kummitustest ja jaapani yuurei'dest. Eesti kummitused on kuidagi väga tavainimese moodi... Jalutavad/hõljuvad niisama ringi ja näevad igasugused välja. Yuurei peidab oma nägu tavaliselt pikkade mustade juuste taga (Jaapani õudukad, anyone?) ja hoiab oma käsi krõnksus lõua all. Ja siis ajas Y-sensei oma pikad mustad juuksed näo ette ja tõstis käed lõua alla. See oli tõenäoliselt kõige armsam ja kõige hirmsam asi, mida ma iial näinud olen.
Ja kuigi me kipume arvama, et veidraim toit, mida välismaalane Eestis proovida saab, on sült või verivorst või kama, siis ühe jaapanlase jaoks on see hoopis riisisalat. ^.^
Tegelikult me pidime täna jälle välja minema, aga...
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar