31.1.09

*smitten*

Miks masendus tekib tavaliselt järsult, aga ära kaob pikkamisi ja nii, et seda ei pane tähelegi? Just avastasin, et ma olen jälle juba tükk aega üsna keskpäraselt õnnelik olnud ilma seda endale teadvustamata.
.
Jõulude paiku läks arvuti nässu, uue aasta alguses mp3-mängija. See mahutab nüüd umbes neli lugu. Hetkel kaks, sest üks neist on väga pikk ja lai. Igastahes pidasin ma kuni selle nädala keskpaigani vastu napi muusikavalikuga ja ilma D'espairsRay live'ide videosid nägemata. Siis panin need DVD peale ja kolin nüüd juba kolmandat päeva paariks tunniks teise tuppa neid vaatama ja peamiselt 2006. aasta Hizumi üle ilastama. Ma kartsin vahepeal juba, et ma olen liiga vana, et mõnesse kuulsusesse kõrvuni ära armuda. ^.^ Me Mirjuga peame võimalikult kähku Jaapanisse minema, et tema saaks endale meheks sebida Matsujun'i ja mina Hizumi.
.
Motivatsioon. Nagu sellest oleks puudus.
.

Kommentaare ei ole: