Tread softly

Ma olen viimased 5-6 aastat iga mõne kuu tagant hakanud uutele ja vanadele sõpradele hämama mingist jutukesest kuskil lugemikus, kus oli tulevikuühiskond ja mingi mees, kellele löödi tempel otsaette, et ta on "nähtamatu" ja kõik ignoreerisid teda ja siis oli seal kaktus ja...

.

...

.

See oli Robert Silverberg'i lühijutt To See the Invisible Man (1963). Ja see on mul nüüd arvutis täiesti olemas (ja kes lugeda tahab, küsib). Ma olen pööraselt õnnelik, aga samas kurb - nagu oleks mingi põnev ja keeruline missioon otsa saanud. Lugesin selle läbi, seekord inglise keeles, ja see avaldab mulle endiselt sügavat muljet - see tekitab minus peaaegu täpselt samasugust nukrust nagu Equilibrium. Equilibrium'ist rääkides - mind hakkas mõned päevad tagasi taaskord kummitama William Butler Yeats'i luuletus He Wishes for the Cloths of Heaven:

.

Had I the heavens' embroidered cloths,

enwrought with golden and silver light,

the blue and the dim and the dark cloths

of night and light and the half-light,

I would spread the cloths under your feet:

but I, being poor, have only my dreams;

I have spread my dreams under your feet;

tread softly because you tread on my dreams.

.