Kevadtüdimus. Trambin päevast päeva jalgu ja jonnin, et ma EI TAHA EI VIITSI EI SUUDA mitte midagi teha. Ari-chan aitab vigiseda, kui ma üksi enam ei jaksa. Keskendumisvõime on stabiilselt null ja kodused tööd kasvavad ka üle pea. On tegelikult juba ammu kasvanud. Raisk, nii natuke veel! >.<
.
.
1 kommentaar:
I feel your pain
Postita kommentaar