1.2.13

Pilte

Siia tulevad niivõrd-kuivõrd viimased pildid Kanadast ja kojutulekust. 

Lähedalasuva surnuaia kõrval oli paviljon ja väike aiake.

















Käisime rannas (20-minutiline jalutuskäik läbi metsa).





















Leidsin südamega kivi!



















Võtsime ette ka väikese reisi pisikesse sadamalinna nimega Sidney, kuhu tuli Victoria edelaservast umbes kaks tundi bussidega loksuda.



















Sidneys on pikk ja lai ja ilus kai, millelt tegeletakse krabipüügiga. Süvendid silla käsipuul on krabivõrkude köitest.

































Siis oli Blaze'il sünnipäev ja ma küpsetasin-ehitasin talle tordi.

















Ja siis me olime korraks nunnud.

















Ja siis ma hakkasin koju tulema. Bussid ja praamid ja rongid ja Vancouver, kus me saime Blaze'i tädi superilusa maja kolmandal korrusel ööbida. Vancouveris elab nii palju hiinlasi, et peaaegu kõik sildid on nii inglise kui ka hiina keeles.



















Tädi sõidutas meid lahkelt kella kuueks hommikul lennujaama ja Blaze pani mu lennuki peale, see tähendab saatis turvakontrollini. Vancouverist lendasin Calgary lennujaama, kus rippusid laes hiiglaslikud pterodaktülid.

















Onu Vancouveris oli öelnud, et mu kohver saadetakse Amsterdami, kus ma pean selle välja võtma, uuesti check-in'i tegema, kohvri ära andma ja alles siis oma lennule minema, seega veetsin oma viis tundi Calgarys paanikas olles, sest tänu Estonian Air'i tühistatud lennule oli mul Amsterdamis viibimiseks ainult üks tund, eelmine kord aga kulus mul ainult pagasi kättesaamiseks 20 minutit, passikontrolli järjekorras seisin 35 minutit ja õige väravani kõndimiseks kulus samuti 20 minutit. Hetk enne pardaleminekut aga kutsuti mind leti juurde, kus tore KLM'i (Royal Dutch Airlines) onu ütles, et mu pagas saadetakse ikkagi Tallinna, ja ulatas mulle mu Amsterdam-Tallinn pardakaardi. Otsatu rõõm! (Kui välja arvata asjaolu, et ma olin endiselt kohutavalt kurb, et ma üldse ära pidin tulema.) Calgaryst Amsterdami lend võttis vist veidi alla üheksa tunni, mida sai üsna edukalt sisustada filmivaatamise, söömise-joomise ja KLM'i toreda pardameeskonna olemasolu nautimisega.

Viimane pilt Amsterdami lennujaamast ja siis kadus mu rõõm ära, sest Estonian Air'i lennukid on vastikud, stjuuardessid ebaviisakad ja tasuta ei anta isegi vett. Aga vähemalt sain elusalt koju.



2 kommentaari:

Ari ütles ...

Estonian Air sakib. Ausalt. Pole ime, et nad pankrotti lähevad -.-

Tako ütles ...

Kawaaiiiiii